Kuidas võtta elu kokku 500 sõnaga

„Kuidas ma mahutan kaheksakümmend aastat ühele leheküljele?“ Vastus: kõike ei jutustatagi; jutustatakse olulist. Ja oluline mahub ära.

Viie küsimuse meetod

Vasta igale küsimusele kahe-kolme lausega ja elulugu ongi peaaegu valmis:

• Kust ta tuli? Päritolu, pere, lapsepõlv. „Ta sündis mereäärses külas, kuue lapse seas kolmandana.“
• Millega ta oma päevi täitis? Amet, tööd, talu, kodu. See, millega olid hõivatud tema käed.
• Keda ta armastas? Elukaaslane, lapsed, hingesõbrad. Nimed on tähtsad.
• Mis teda õnnelikuks tegi? Koroonamäng, aiamaa, laulukoor, käsitöö, jaanituled. Siin elab päris inimene.
• Mis ta meile jättis? Õpetus, olemise viis, lause, mida ta ikka kordas.

Kirjutamisnipid

• Detailid enne omadussõnu. „Ta hoidis lastelastele kindalaekas komme“ kirjeldab rohkem kui „ta oli väga helde“.
• Tema hääl. Üks tema väljend — „ta ütles alati, et…“ — paneb lugeja teda kuulma.
• Vaba järjekord. Ei pea minema sünnist surmani; võib alustada sellest, mis teda kõige paremini määratleb.
• Palu teisel pereliikmel üle lugeda: ta parandab kuupäevad ja lisab puuduva detaili.

See ei ole eksam

Mälestuslehe elulugu saab alati muuta: alusta sellega, mis sul on, kas või kolme lõiguga, ja täienda, kui uued mälestused saabuvad. Mälestuslehe parimad lood kasvavad ajaga — nagu kasvas inimene ise.