Kuidas valida fotosid mälestuslehele

Fotod on mälestuslehe kõige külastatavam osa. Hea valik muudab galerii elulooks.

Peafoto

See on lehe alguses ja seda näidatakse lingi jagamisel. Otsi pilt, kus inimene on äratuntavalt selline, nagu te teda mäletate: oma harjumuspärase ilmega, pigem naeratades, pigem lähedalt. See ei pea olema kõige uuem foto; see peab olema kõige tema-moodi foto.

Jutusta elu, mitte üks aasta

Hea galerii läbib ajastuid: noorpõlvefoto, mida peaaegu keegi pole näinud, pulmad, väikesed lapsed, töö, jaanipäevad, viimased jõulud. Viis aastakümmet viieteistkümnel fotol ütleb rohkem kui nelikümmend pilti samast suvest.

Kriteeriumid, mis aitavad

• Erinevad kaaslased: üksi, kaasaga, sõpradega, lastelastega.
• Tema asjad: tema aiamaa, töökoda, köök, koer. Ka paigad on portree.
• Piisav, mitte täiuslik kvaliteet. Udune, kuid kordumatu foto (see naer, see kallistus) on rohkem väärt kui terav ja igav.
• Pildiallkirjad. Aasta ja koht muudavad pildi looks: „1987. aasta laulupidu, õe Ainoga“.

Levinud vead

• Sadade fotode üleslaadimine ilma valikuta: hulk lahjendab.
• Unustada küsida ülejäänud perelt: igaüks hoiab aardeid, mida teised ei tea.
• Paberfotode kõrvalejätmine: vana albumi foto, mis on pildistatud telefoniga hästi valgustatud laual, on täiesti väärikas.

Elav galerii

Mälestusleht ei sulgu matusepäeval. Külastajad saavad lisada fotosid, mille olemasolust perel aimugi polnud — töökaaslased, noorpõlvesõbrad —, ja see on sageli kõige liigutavam osa: avastada, et tema elu oli veel suurem, kui te teadsite.